Tere, kallis lugeja!
Aasta viimane veerand algab septembriga. September seostub ikka kõige rohkem õppimisega, aasta lõpp aga eesmärkide saavutamise nimel viimaste suurte pingutuste tegemisega.
Elupaikade taastamisega tegelevad praktikud seisavad alati silmitsi suure määramatusega. Kõik kohad, kus töid tehakse, on ainulaadsed oma kujunemisloolt, neid ümbritseva tänase maastiku ning ühiskondliku konteksti poolest. See kõik nõuab praktikutelt valmisolekut kohaneda, õppida ja vajadusel seni toiminud tegevusi muuta.
Oktoobris Saaremaal toimunud kolmas RMK looduskaitsekonverents näitas, et Eestis on väga tugev elupaikade tervendamisega tegelevate spetsialistide ja teadlaste kogukond. Kahepäevasel konverentsil esitati üle 60 ettekande, mis heitsid valgust erinevate ökosüsteemide taastamistööde tulemuslikkusele, seotud riskidele ja väljakutsetele kogukondade kaasamisel. Näiteks sai teada, et soode taastamine on hästi mõjunud ohustatud soolinnustikule ning taastatud märgaladel hukkunud puistud moodustavad kuni 4% taastamisaladel asuvatest puistutest. Suur osa konverentsi ettekannetest on järelloetav ja vaadatav ka veebis.
Kuna on juba detsembri keskpaik, siis teame, millised tööd said sel aastal valmis või on kohe valmimas. Poollooduslike koosluste taastamistööde mahud jäid sel aastal väiksemaks, kuna sademete ja kõrge veetaseme tõttu polnud paljudes kohtades võimalik töid teha. Jõgede elupaikade parandamiseks likvideeriti paisuvared Pärlijõel Ala-Raudsepal ja Elva jõel Runsoveskil. Märgalade taastamistööd ligikaudu 8000 hektaril on lõppenud või lõpusirgel Lavassaare jääksoos, Alam-Pedjal Peterna–Laashoones, Leidissoos, Kõnnu Suursoos ning Rail Balticu ja Keskpolügooniga seotud metsise püsielupaikades Pärnu- ja Harjumaal.
Kui piiluda veidi aastasse 2026, võib vihjata, et kavandamistööd on olnud edukad. Järgmisel aastal plaanitavate tööde maht, eriti vooluveekogude elupaikade seisundi parandamisel, tõotab tulla suurem kui kunagi varem. Lisaks on Kliimaministeerium suure hooga käivitanud Eesti elupaikade taastamiskava koostamise protsessi, mis ilmselt ei lase elupaikade taastamisega seotud avalikel aruteludel vaibuda – pigem vastupidi.
Selle kõige peale on vist igati paslik soovida rahulikku jõuluaega kõigile elupaikade taastamise kogukonna liikmetele!
Kaupo Kohv
RMK looduskaitseosakonna juhataja
