Hea lugeja!

Taas on aeg tuua teieni RMK looduskaitseosakonna viimaste kuude tööde ülevaade.

On hea, kui töö tulemusi saab mõõta kindlate näitajatega – arvud aitavad hinnata, kas tegemist on olnud eduka ajajärguga. Looduskaitses mõõdame taastatud alade kilomeetreid ning hektareid. 2025. aastaga võime rahule jääda: sündis märgalade taastamise rekord ning sellega lisandus enam kui 8000 hektarit maad, mis saab tagasi oma loodusliku ilme. Pärlijõe ja Elva jõe kaladele avanes Ala-Raudsepa ja Rundsoveski paisu eemaldamise järel 44 kilomeetrit uut rändeteed.

Ent iga taastatud ala taga on alati midagi enamat kui tehniline lahendus. See on kokkulepe ruumi kasutamises ja ühine arusaam sellest, millist loodust me hoida tahame.

Teavitustöö ja suhtlemine on muutunud looduskaitse lahutamatuks osaks. Ühest küljest on see rõõmustav – ühiskond peabki keskkonnateemadele tähelepanu pöörama. RMK looduskaitseosakonnas töötavad kogenud ja võimekad loodusteaduste haridusega inimesed, kes selgitavad hea meelega, miks ja kuidas elupaiku taastatakse. Teisalt on inimeste info hankimise ja tarbimise harjumused muutunud: pika ja põhjaliku teksti asemel eelistatakse lühivorme ja visuaalset sisu. Üha enam on neid, kes avavad hommikul mõne meediaväljaande asemel esimesena hoopis sotsiaalmeediakanali.  

Sellega peame arvestama ka oma kommunikatsioonis. See on huvitav väljakutse: kuidas tõlkida erialane keel ja süvenemist nõudev sisu lihtsasse ja kõnetavasse vormi nii, et ka ekspert jääks rahule. Sel aastal otsimegi uusi võimalusi ja kanaleid oma tööst rääkimiseks. Näiteks alustame koostööd sisulooja Kertu Jukkumiga, et tuua meie tegevused lähemale looduse- ja matkahuvilistele.

Neile, kelle kodukandis looduskaitsetöid tehakse, on aga kõige olulisemad vahetud kohtumised. Meie spetsialistid ja koostööpartnerid jätkavad silmast silma suhtlust ka edaspidi. Üha selgemaks on saanud vajadus tuua arutelud varasemasse etappi. Kohtumised omavalitsustes – nagu hiljutine arutelu Põltsamaa vallas – on kindlasti vajalikud, ka siis, kui alati kõiges üksmeelele ei jõuta. Looduskaitseosakonna suund on hakata oma plaane tutvustama juba kavandamise faasis, et kohalik teadmine jõuaks otsustesse ning inimesed tunneksid end protsessi kaasatuna, mitte kõrvaltvaatajatena.

Elupaikade taastamine tähendab tööd maastikul, kuid ka valmisolekut kuulata, selgitada ja vajadusel ümber mõelda. Kui suudame neid kahte poolt tasakaalus hoida, ei mõõda me edu üksnes taastatud hektarites, vaid ka usalduses, mis nende ümber tekib. Turu-uuringute ASi mullune küsitlus näitas, et usaldus looduskaitsetööde vastu on suurem seal, kus RMK on ise kohapeal tegutsenud.

Mis tähendab, et ehkki mõjusat kommunikatsiooni ei tasu alahinnata, kehtib ka tänapäeval vana tõde: töö kiidab tegijat.

Kristi Kool
RMK looduskaitseosakonna kommunikatsioonipartner