Hea lugeja!

Sügis on RMK looduskaitseosakonnas üks tegusamaid aastaaegu. Üle Eesti käivad taastamistööd, valmivad uued objektid ning üha enam avaneb võimalusi näidata tehtut ka neile, kelle jaoks looduse käekäik korda läheb.

Käesoleva infokirja suur rõhk ongi sellistel kohtumistel. Septembri alguses võõrustas Eesti juba teist korda Põhjamaade ja Balti riikide LIFE projektide iga-aastast kohtumist, kus osales 114 inimest seitsmest riigist ja 33 erinevast projektist. Lahemaal toimunud kohtumisel jagati kogemusi ning tutvuti nii Eesti looduse kui ka siin tehtavate taastamistöödega. Suvel saime siinseid taastamisalasid näidata Saksamaa Greifswaldi Ülikooli tudengitele ja õppejõududele. 

Nagu väliskülaliste puhul tavaks, kuulsime ka seekord väga tunnustavaid sõnu oma looduskaitsetööde kohta ning seda, et meil on vedanud, sest Eestis on piisavalt suuri ja hea taastumispotentsiaaliga alasid, kus neid töid teha. Igapäevase töö keskel kipub see vahel ununema ning hea on aeg-ajalt kuulda, et ka väljastpoolt vaadates paistab meie tehtu silma.

Sama rõõmustav on näha, et huvi looduskaitse vastu kasvab ka kodumaal. Kolm Eesti üliõpilast veetsid suve RMK looduskaitsetöödega tutvudes ning nende muljed kinnitavad, et praktiline kogemus looduses õpetab sageli rohkem kui ükski kirjalik õppematerjal. Nende kogemuslugudest käib läbi üks ühine mõte: oli väga huvitav näha, mida looduskaitsetööde tegemine endast kujutab. Erilise elamuse pakkus võimalus näha samu objekte erinevas etapis. Käia paikades, kus taastamistöid alles kavandatakse ja samuti seal, kus töö on juba tehtud ning koos looduskaitsespetsialistide ja ökoloogidega saab hinnata selle tulemusi.

Nüüd on käes suur sügis ja järgmised tööd on taas valmimas – järjekordsed „eksponaadid“, mida saame tutvustada nii kaugematele kui ka lähematele külalistele. Iga aasta toob neid juurde ning vahel on hea korraks tagasi vaadata. Kuna 8. oktoober oli üle-euroopaline paisude eemaldamise päev, tegime ülevaate senistest paisutöödest ning tõime esile mõned selle perioodi märgilisemad ettevõtmised.

Kõiki huvilisi me taastamisobjektidele kohale viia ei saa, kuid saame seista selle eest, et tehtu oleks hästi jäädvustatud. Seepärast kogume järjepidevalt foto- ja videomaterjali nii enne tööde algust, tööde ajal kui ka pärast nende valmimist. Kui paisust vabanenud jõe seisundi kohta saavad kõige paremini hinnanguid anda teadlased ja kalamehed, siis enne ja pärast tehtud fotosid vaadates saab igaüks oma silmaga näha, millise muutuse taastamistööd on toonud. Enamasti piisab ühest pilgust, et veenduda: lagunevat betoonvaret ei ole põhjust taga igatseda. Jõgi on mõeldud voolama!


Kristi Kool
RMK looduskaitseosakonna kommunikatsioonipartner